Skip to content


Bännerid pole klikkimiseks!

Juba aastaid on mulle nalja teinud tõsiste nägudega inimesed, kes räägivad, et reklaambännerite peamine eesmärk on saada vaatajad neil klikkima. Kahjuks on tegu ühe suurima valearvamusega, mis uuringutega juba aastaid tagasi ära tõestati. Normaalne inimene ju bännerit ei kliki. Seniajani kohtab aga muidu toredaid, intelligentseid ja kenasid inimesi, kes seovad omavahel bänneri ja klikid. Kas me sellist Eestit tahtsimegi? Kuulata juttu bänneri ja klikkide seostest on umbes sama, kui vaadata mustade küünealustega või nina nokkivat vestluspartnerit.

Lepime siis tänasest kokku, et bännerite eesmärk ei ole kasutajad seal klikkima saada. Kui seda isegi eksliku eesmärgina üles seada, on ette teada, et see ei tööta. Palun rääkige seda oma klientidele, meediaagentuuridele, turundusinimestele, kujundajatele, firmaomanikele. Bänneritel ei klikita. Bännerid pole klikkimiseks.

Viimane tõestus sellele oli ühe suurima internetiuuringute firma comScore nõukogu esimehe Gian Fulgoni ettekanne “The Click Remains Irrelevant - Natural Born Clickers Return,” mis tehti 2007 aasta kordusuuringuna. Nagu nende sel aastal tehtud uuringust selgus, klikkis bänneritel üldse vaid 16% netikasutajatest. Veelgi enam, vaid 8% inimesi olid need, kes moodustasid enamuse bänneriklikkidest. Ehk teisiti öeldes 92% inimestest ei kliki pea kunagi ja 84% mitte kunagi. Kahe aastaga on bänneritel klikkijate arv vähenenud 2 korda ja langus jätkub. Bänneritel ei klikita.

Vabandage väga, aga kes on sellisel juhul see, kes seab bänneri eesmärgiks klikid? Uuringu kokkuvõtteks oli, et bänneri ja kampaania optimiseerimine klikkidele piirab selle võimalikku mõju vaatajatele. Ehk siis reklaamija kaotab otseselt raha.

Minu tutvusringkonnas pole pea kedagi, kes bänneritel klikiks. Olen küsinud ja otsinud, kuid leidnud tõesti vaid üksikuid friike, sageli turundusinimesi, kes professionaalsest huvist vaid bännereid klikivad. Kas sina ise tõesti klikid? Sinu sõbrad ja töökaaslased? Ma ei usu.

Võiks siis arvata, et äkki on probleemiks halb suunamine? Tegelikult mitte. Klikkija on väga spetsiifiline demograafiline grupp, üks imelik inimtüüp. Ei leidnud hetkel ühte juba mitmete aastate tagust uuringut, mis tõestas hästi ära, et enamus nendest üksikutest klikiinimestest olid USA’s üksikud maal elavad keskeas koduperenaised (==shopping channeli sihtrühm). Samas noored, linnainimesed, kõrgema sissetulekuga ei klikkinud bänneril pea kunagi. Miks peakski? Ka ülaltoodud ComScore uuring leidis, et enamus klikkijaid olid madalama sissetulekuga noored inimesed. Enamus demograafilisi sihtrühmi jääb bänneriklikkidega alati katmata. Oleme seda ka ise oma Oi! reklaamvõrgustiku klikkijate demograafiat jälgides näinud - näiteks seda, et just naised on hoolikad klikkijad, mehed aga mitte.

Saitide külastajate statistikast selgus uuringus, et veelgi enam, kuni 96% saitide unikaalsetest külastajatest ja 96% lehevaatamistest olid mitte-klikkijad. Neile näitavad siis reklaamijad oma bännereid ja ootavad klikke, teades, et 96% juhul ei saa klikk mitte kuidagi järgneda? Küll teevad kulutusi sellele 96% meediapinnale enamus internetifirmasid ja online-väljaandeid.

Bännerid on aga hea brändireklaam. Positiivse poole pealt selgus, et kuni 30% bänneri nägijatest külastas lähima 3 kuu jooksul bänneritel reklaamitud saite. Loomulikult ilma neil klikkimata. Bännerid töötasid täiesti hästi, kuid mitte läbi klikkide. Ka mina võin üles lugeda sadu reklaamijaid, kelle firmad, tooted ja brändid on mulle pähe kulunud Delfi, Postimehe, meie enda saitide lehtedelt ja bänneritelt.

139 comScore kampaaniaefektiivsuse uuringust selgus, et ka ilma klikkideta suurenes 1-4 nädala jooksul bännerite nägemisest reklaamija reach 45-65%. Reklaami kaubamärkide ja brändide osas teostati otsinguid 38-52% rohkem.

Reaalelulises müügis selgus kõige paremini töötavat otsireklaami ja bännerite koosmõju, mis tõusis neid 2 meetodit koos kasutades kuni 119%. Võrreldes otsireklaami ja bännereid leiti, et kuna bännerid jõuavad niivõrd palju suurema sihtrühmani, siis andis suurima absoluutse tulemuse müügi tõusus just bännerreklaami kasutamine. Siiski võib otsireklaami lisamine anda väikese lisasünergia.

Bännerreklaami kampaaniaid kaubanduse sektoris uurides selgus, et 82% bännerkampaaniate puhul tõusis reaalne offline müük. Keskmine müügi tõus oli 22%. Ilma klikkideta.

Võrreldes TV ja Interneti brändireklaami pikaajalist mõju müügi tõusule selgus, et need olid pea võrdsed: 8% vs 9%.

Uuringu kokkuvõtteks oli soovitus, et eksliku mõõdiku - kliki - asemel peavad turundajad kampaaniates hakkama mõõtma hoopis muid asju: teadlikkust, eelistusi, hoiakuid, müüki. Need on ka asjad, mida peame turundajatena ja meediakanalitena seadma endale edukates bännerkampaaniates eesmärkideks. Me tahame kasutajaid mõjutada. Me tahame suurendada müüki. Me tahame, et inimesed tuleks meie poodi või telliks meie teenuseid.

Klikk ei ole eesmärk. Klikk on mõõtmisviga. Vaid friigid klikivad bännereid, teie kliendid seda ei tee. Bännerid pole klikkimiseks!

Posted in brändireklaam, bännerid. Tagged with , , .

  • Ant
    Ei hakka ka klikkima, pealegi teevad firmad endale minu silmis antireklaami. Kasutades näiteks enda nõrgema võimsusega arvutit keeravad vilkuvad bannerid arvuti meeletult aeglaseks (flashi tugi linuxil nõrk). Või siis häirib väga see kui näiteks youtubes "peerutamise" videod hakkavad ise häälitsema "clicki ja saad tellida endale mobiilile uue peeruhelina". Need firmad teenivad endale paljude kasutajate silmis viha. Õeldakse küll, et halb reklaam on ka reklaam, kuid pärast selliseid bannereid on väga paljud endale paigaldanud noscripti või adblock plusi. Mina ei taha, et mu arvuti protsessori kasutus oleks koguaeg üle 50 % või mingit häirivad helid kõlarist välja tuleksid. Banneri tegijad peaks mõtlema sellele, et teha enda reklaamid hästi töötavaks ja mitte häirivateks vaid uudishimu pakkuvateks.
  • vipu
    ant: vastukaaluks kipuvad tasuta lahendused kaduma või nende kvaliteet langema. nad kas kaovad või muutuvad tasuliseks, online meedialehed näiteks. või tulevikus tulevad lahendused kus veebilehed hakkavad blokkima hoopis bännerite blokkijaid.

    tasuta lõunaid pole olemas
  • Peep
    Päris hea jutt. Reklaamimüüjate nurga alt. Kui tahad page viewsid müüa ja tahad argumente, et see paremini õnnestuks ja selgitada, et bannerit ei peagi klikkima ja nagunii keegi ei kliki.

    Selge et banneril on sarnane mõju outdooriga, et lihtsalt näitan ja ka näitamisest jääb midagi meelde. Aga vaatamata sellele on kliki hind endiselt oluline ja klikkimine on üks parimaid mõõdikuid reklaami efektiivsuse mõõtmiseks (kui just ei saa mõõta müüki mis tekkis konkretselt lehelt tulles). Näide: Mul on valida 2 keskkonna vahel kus reklaami teha. Näitamise hind ja kasutajate hulk on sama, aga ühel neist on ctr 0,1% ja teisel 0,2%. Kummal lehel on mõistlik reklaami teha sama hinna juures. Tundub, et suuremat ctr näitva lehe juures. (Väga raske on reklaamimüüjal tõestada udujuttu et väiksema ctr-ga lehel on just need minu sihtgrupi inimesed kes mitte kunagi midagi ei kliki aga jätavad banneritelt asju paremini meelde.) Aga mis tingimuse puhul oleks mõistlik mul teha reklaami 2 korda väiksema ctr-ga lehel? .... Õige, rohkem kui 2 korda väiksema hinna juures. Mis tähendab ju tegelikult lihtsalt odavamat klikihinda. Ja olemegi jälle jõudnud kliki ostmise juurde.

    Võib ju nii olla, et ma ostan samaaegselt oluliselt rohkem näitamisi kui klikke, on näitamiste kvaliteedi hindamiseks oluline klikkimiste arv. Ehk reklaami kvaliteet taandub ikkagi kliki hinnale.

    teine näide. Jälle müüakse klikipõhiselt bannerit samades keskkondades. Mõlemas on kliki hind sama ja ctr ühes 0,2% ja teises 0,1%. Millist siis valida? Kas siis on mõistlik valida väiksema ctr-ga leht, sest siis saad ju 1 klikiga kaasa 2 korda rohkem näitamisi? Tundub nii, või ei ole see nii?
  • Artikkel ja kommentaarid annavad tegelikult kokku selle pildi, mis minu jaoks tõene tundub.

    (super)Normaalse inimesena ei kliki ka mina banneritel. (Tegelikult ma ka enamasti ei vaata neid vaid blokeerin, ehk varastan sisu nagu viimasel ajal püütakse mulle selgeks teha)
    VÄLJA ARVATUD juhul kui bannerilt paistev lubadus mulle huvi pakub ja on SAMAS KONTEKSTIS kui saidi enda sisu.
    Fotopoe lehel olles ei paku mulle mingit huvi ühtäkki lauanõude teemale ümber lülituda. Aga head objektiivi pakkumist võib-olla vaataks küll?

    Kui ka meie suuremad online-meedia pakkujad suudaksid sarnast rida ajada ja artikli sisuga haakuvat reklaami edastada, siis mine tea... äkki klikikski.
    Nende puhul on muidugi teine probleem - bannereid on lehel korraga nii palju, et absoluutselt mitte midagi ei ole võimalik eristada, vaevalt artiklit ennast. Siin on jälle abiks eelpool nimetatud reklaami blokeerimine. Vahel juhtub, et blokeerija on vaja deaktiveerida ja ununeb taas käima panemata. Siis on ehmatus suur küll, kui juhtud sellises haavatavas olekus mõnd eesti ajalehte või uudisportaali külastama. Brrr...
  • Hea postitus koos konkreetsete arvudega, mis tõestavad pointi.

    Suuri üldistusi on samas raske teha. Enda näitel oskan öelda, et on tuttavaid keskkondi, kus ma usaldan bännerile klikkida ja on (tundmatuid) keskkondi, kus ma seda pigem väldin.

    Rääkides mõtetust turundamisest, siis kuskilt lugesin ka sellist mõtet väiksematele ettevõtjatele, et "halvast turundamisest veel halvem on üldse mitte turundada".
  • Arno Pae (OMD)
    Huvitav fakt Yahoo uuringust: 9% inimestest on teinud bannerreklaamist printscreeni ja selle endale e-mailinud. Võta nüüd kinni, kas see toetab või räägib vastu Jüri hüpoteesile.
  • Tänud Jürile! Äärmiselt vajalik ja asjakohane teemapüstitus, mida olen ise juba kuid plaaninud! Ma tahaks loota, et kõik turunudajad on nõus, et väga suur osa reklaamidest mõjutavad tarbijaid alateadlikult. Väga vähesed inimesed käivad ringi teadliku mõttega, et tahaks reklaami tarbida (kusagile klikkida). See tähendab aga, et lõpuni efektiivsed bännerid peaksid olema toodetud eelkõige selliselt, et nad mõjutaksid tarbijaid ka alateadlikult (sinna klikkimist eeldamata), samas viitaksid selgelt, et klikkides saad lisainfot (a'la "kliki siia"). Vastasel juhul küsin kõigilt turundjatelt, kes reklaami efektiivsust eelkõige/ainult klikkidega mõõdavad - kas te tõesti olete valmis maksma nt. 10 000 krooni 1 päeva eest, saama heal juhul 500 klikki selle eest ning siis väitma, et tegemist oli kuluefektiivse valikuga/lahendusega? Tõepoolest on kampaaniaid, mis eeldavad, et inimene klikib bännerile ja otsib lisainfot või seob ennast reklaamija poolt pakutud tegevusega. Pigem aga arvan, et kliki hinnastamine on hea viis ostjapoolseks hinnakauplmiseks. Iga vähegi tõsine turundaja mõistab igasuguse reklaami üldisemat mõjuvõimu (selleks ka integreeritud kampaaniad). Samas olen Arnoga osaliselt päri, et klikkide arvestamine on üks tänastest mõõtmisviisidest. Kuid ainult üks ja üsna poolikut infot pakkuv. Tekstilinkide puhul siiski ilmselt adekvaatsem, kui bännerite puhul (kuigi ka tekstilink võib sinna klikkimata nt. brändi tuntust tõsta). Palun ette vabandust nende ees, kelle kampaaniad on muu eesmärgiga ja tõepoolest ainult klikki eeldavadki! Erandeid on alati. Nii on ka minu mõtisklus väga lihtsutatud kujul. Turunduses on ROI mõõtmine enamasti väga keeruline tundunud. Püüame siis vähemalt asjade erinevaid tahke näha! P.S. Uuringutest ja statistikast - E24 Rootsi ja E24 Norra kogemuste kohaselt on kõige efektiivsemad bännerid need, kus on selgelt eksponeeritud 3 komponenti: 1) logo alla paremas nurgas (kes sa oled), 2) sinu otsekohene ja selge sõnum (mida sa öelda tahad) 3) selge nupp/tekst "kliki siia" (ära eelda, et inimene teab, mida ta tegema peaks). Palun ka selle näite puhul mööndusi, kuna tegemist majandusportaaliga, millel oma spetsiifika.
  • Hanna
    Samas jällegi huvitav lähenemine. Oman veebikeskkonda (turismikuurortist), kus müüme bännereid ning protsent külastajatest kes tõesti klikib on imeväike. Samas oleme sidunud bännerireklaami e-maili turundusega, st et klient saab lisaks klikkidele ka emaile oma kitsalt sihtgrupilt. Saame nädalas üpriski rahuldava numbri emaile külastajatelt koos kontaktide ja spetsiifiliste küsimustega, mis siis meie poolt saadetakse edasi vastava (maksnud) valdkonna inimestele. Ehk otsene kontakt kliendiga ning bännerireklaam lisaks. Ja sellist paketti on meil tunduval lihtsam oma kliendile müüa, kui ainult bännerit. Oluline on kujundada reklaamijale pakett, mis sünergias rahuldaks tema vajadusi.
    Samas ei saanud ma aru artiklis terminist otsireklaam, Ehk seletate?
  • Ain
    Väga iseseletac artikkel. Bänneri reklaam on nüüd minevikus ja ei ole nii populaarne nagu see oli 3-4 aastat tagasi.
  • Väga lahe ja põhjalik artikkel. Seda võiksid nüüd lugeda need väikeettevõtjad, kes suure osa oma turunduseelarvest nädalase Delfi bännerreklaami alla nõus matma on
  • Arno Pae (OMD)
    Nii juhtub, kui võtta joonlaud ja üritada sellega naela seina taguda. Miks inimesed ei kasuta klikke selleks, milleks nad head on? Ehk siis lihtsa mõõdikuna, mis näitab kas reklaami nähti, märgati, sellest huvituti. Loomulikult peavad olema adekvaatsed benchmargid. Muidugi on parem analüüsida pageviewd vs müük aga oleme ausad, seda tehakse pigem harva ning seda ei saa teha jooksvalt. Ühesõnaga - tühja mul nendest klikkijatest aga pakkuge keegi mingi parem mõõtmissüsteem välja!
  • Sten
    Tegime mõned ajad analüüsi NETI kasutajate käitumisharjumuste kohta ning sellest nähtus, et ajas on kasvanud nii erinevate klikkijate hulk kui ka klikkijate osakaal kogu NETI kasutajaskonnas. Ehk siis on näiteid, kus kasutajad jätkuvalt (bänner)reklaamidel klikkimas on. Küll aga olen päri sellega, et alati, sõltumata kampaania eesmärgist, sisust, sõnumist jne pelgalt klikipõhiselt reklaami tulemuslikkust mõõta on pehmelt öeldes nürimeelne.
  • Miks inimesed ei kliki? Sest koguaeg hoiatatakse, et "ärge klikkige suvalistel linkidel"
    kui kohale jõuaks mõte, et tegelikult võib klikkida küll, kui huvi pakub, siis oleks ka vajutusi rohkem.

    Btw, "84% ei kliki kunagi." Mõttetu protsent ju. Tähtis on see palju sihtgrupist ei kliki kunagi. Nii et lahmväited nagu "EI KLIKITA!" asemel peaks ütlema, et "mõelge, kas teie sihtgrupp klikib. Ja kui palju."
    Mina nt. klikin.

    Ja häirivalt kõiketeadlik ning lahmiv artikkel.
  • jk
    Ma ja comScore ega eelnevad uuringud ei väida, et 8-16% poleks inimesi, kes ei kliki. Ma väidan vaid seda, et 84% ei kliki kunagi ja 92% klikib väga-väga harva, ning nende jaoks tuleb valida muud meetodid.
  • Hando Sinisalu
    Oleme erinevate konverentside reklaamimiseks kasutanud bännereid ja neid on ka päris usinasti klikitud. Olen ka ise sarnaseid koolituste ja konverentside bännereid nii kodu- kui välismaistel saitidel klikkinud. Minu arvates on väide, et "bännereid ei klikita" üsna lahmiv. Sõltub valdkonnast, pakkumise iseloomust jne jne. Sama oleks väita, et inimesed ei helista ajalehekuulutuses olevatel telefoninumbritel. Helistavad need, kellele pakkumine antud ajahetkel huvi pakub.
  • jk
    Justnimelt, ka meil endal on ju olemas klikipõhine just 2-kroonise kliki saamisele suunatud Oi! reklaamvõrgustik, mille jaoks kasutame spetsiaalseid bännereid ja kus ainus eesmärk on kliki saamine. Veelgi enam, teeme hetkel Oi! võrgustikku mitmeid klikipõhiseid lahendusi juurde.

    See aga ei muuda kuidagi seda, et enamus inimestest ei kliki mitte kunagi. See on fakt, millest iga kampaaniat alustada: klikkidele suunatud bännerkampaaniaga võib heal juhul saada kuni ~10% kasutajate tähelepanu. Enamuse bännerite turunduseesmärkide mõõdikuks ega sihtrühmaks pole klikk. Klikipõhised eesmärgid saavad olla vaid paaril protsendil juhtudest. 90% juhtudel on eesmärk, sihtrühm ja mõõdikud midagi muud. Sea eesmärgiks mida tahes, ~90% netikasutajatest on need, kelleni klikipõhise bänneri eesmärgi ja tehnoloogiaga kunagi ei jõua. Nad ei kliki kunagi. Seda ei saa unustada, kahjuks aga unustatakse.

    Turundustunneli eri etappidest tahaks teinekord pikemalt kirjutada, et saadaks tõesti aru, et eri etappides on vaja valida erinevad tehnoloogiad ja eesmärgid. Näiteks otsiturundus on hea näide asjast, mis toimib vaid seal tunneli lõpus viimastel etappidel, mitte aga kogu eelnevas turundustsüklis.
  • Jüri - miks siis Oi! müüb garanteeritud klikki 2.-/klikk? Väike vasturääkivus?!

    Isiklikult arvan, et kõik sõltub kampaania eesmärgist. Osade kampaaniate puhul on vajalik, et klikitakse ning teiste puhul, et bännerit nähtaks ning tekiks positiivne emotsioon juba selle nägemisest. Pigem keeruline on turundusinimestega rääkida (äri)eesmärkide keeles - tihtipeale unustatakse see ära ning siis minnakse lihtsama vastupanu teed ning küsitakse: "mis on su CPM'i hind"; "mis on su kliki hind" jne.
blog comments powered by Disqus